Veeaur mõjutab atmosfääri energiahulka palju rohkem kui süsinikdioksiid (CO2). Kasvuhooneefekti toimimise võibki umbes 60 protsendi ulatuses veeauru „õlgadele veeretada“. Võib öelda, et Maa keskmine õhutemperatuur on 15 Celsiuse kraadi just tänu atmosfääris leiduvale veeaurule. See tähendab seda, et kui me eemaldaksime atmosfäärist kogu seal leiduva veeauru, mõjutaks see kliimat ja Maa keskmist temperatuuri palju-palju rohkem kui see, kui me eemaldaksime kogu atmosfääris sisalduva CO2.
Erinevalt süsinikdioksiidist ei põhjusta veeaur ise mingeid kliimamuutusi. Vastupidi, atmosfääris leiduv aur käitub hoopis selle järgi, missuguseid tingimusi põhjustavad muud tegurid. Veeauru koguse atmosfääris määrab atmosfääri temperatuur. Kui atmosfääri veeaurusisaldus suureneb, suureneb ka sademete hulk. Kui atmosfääri lisada rohkem veeauru, siis suureneb ka sademete hulk. Kui me eemaldaksime veeauru atmosfäärist, suureneks vee aurustumine maailmamerest ning mingi aja vältel oleks vähem sademeid. Atmosfääri CO2-sisalduse suurenemine aga tõstab atmosfääri temperatuuri ennast ja selle kahanemine, vastupidi, langetab seda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlaste meeskond korraldas põhjaliku simulatsiooni, milles aimati järele seda, kuidas kontrollimatu kasvuhooneefekt mõjutaks eri planeete, sealhulgas Maad.
Olen kuulnud, et naerugaas aitab kaasa kliima soojenemisele. Kui suur on selle mõju tegelikult?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.