- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Füüsikud otsivad ikka veel eimiskit
Absoluutset vaakumit, kus pole mingit ainet, energiat ega jõudu, on otsitud peaaegu kolm tuhat aastat. Otsingute käigus on filosoofid ja füüsikud üritanud tekitada totaalset vaakumit nii praktikas kui ka teoorias, aga alati on loodus neile justkui vastu töötanud. Ja kui lõpuks näis, et tühjus ehk eimiski end lõpuks teadlastele ilmutas, täitus see hoopis uute avastuste ja tõdedega.
Täpselt 99,9999426697 protsenti – just nii kindlad olid Euroopa tuumauuringute keskuse (CERN) teadlased oma mõõtmiste paika pidavuses. Seepärast julgesid nad 4. juulil 2012 teatada, et on leidnud selle, mida on otsinud osakestekiirendi Suur Hadronite Põrguti käivitamisest saadik 2007. aastal.
Seotud lood
Meie universum tundub eluks sobivat, mida tõendab see, et Maal on ju elu olemas. Miks me aga pole mujalt oma ilmaruumist elu leidnud? Vahest leidub seda hoopis mõnes paralleeluniversumis, kui need üldse eksisteerivad. Teadlased on asunud uurima teistes universumites elu leidumise tõenäosust.
Teadlased on aastakümneid püüdnud leida tumeainet ja tumeenergiat, millega praegu selgitatakse universumi käitumist. Nüüd viitavad uued teooriad sellele, et füüsikud on otsinud kujutluste vilju: saladuslikku tumeainet ja tumeenergiat ei pruugi üldse olemaski olla.
Enamik universumist koosneb meile nähtamatust, mõistatuslikust tumeainest ja -energiast. Nende olemust aitab välja selgitada uus kosmoseteleskoop Euclid. Selle vaatlustulemused peavad meile ütlema, kas me oleme ilmaruumist õigesti aru saanud või tuleb kõik ümber mõelda.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele