Teadlased loodavad, et see avastus võib aidata välja töötada paremat viljatusravi.
Visalt püsib müüt, et seemnerakud kihutavad munaraku poole kui peata kanad, kuni kiireim ja tugevaim end teistest ette rebib ja munaraku viljastab. USAs Cornelli ülikoolis tehtud uuring viitab, et seemnerakkude käitumine munaraku lähedal meenutab pigem paaritumistantsu kui võidukihutamist. Esialgu ujuvad miljonid seemnerakud tõepoolest otsejoones edasi, ent kaltsiumiühenditest rikas keskkond munajuhas vallandab nii kaugele jõudnud seemnerakkudes omamoodi hüperaktiivsuse. See muudab seemnerakkude käitumist. Nad hakkavad sümmeetrilise liikumise asemel liikuma asümmeetriliselt ja ringjalt, mis optimeerib nende võimalusi munarakk üles leida ning see viljastada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Austraalia teadlased on välja töötanud meetodi, mis võib muuta seemnerakud paremateks ujujateks. Uudne lahendus võib aidata miljoneid paare, kel on raske lapsi saada.
Jaapani teadlased on geneetiliselt muundatud taimede abil saanud piiluda salapärasesse rohelisse maailma.
Vanade laborihiirte uinunud karvanääpsud õnnestus ellu äratada kõigest kümne päevaga. Nüüd kavatsetakse sama meetodit katsetada ka inimestel.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.