Värske uuring näitab, et eriline geenmuundamisprotsess, mis muudab sojaubade kaitsemehhanismi, võib suurendada saagikust 20 protsendi võrra.
Üks rahvusvaheline teadlaste rühm on näidanud, et neil on tõeliselt rohelised näpud. Kui tavaliselt saavad potipõldurid oma aiamaalt suuremat saaki sel juhul, kui hoolsasti väetavad ja rohivad, siis need teadlased lähenesid taimele hoopis teisest küljest: nad muundasid sojaoa geene sel moel, et taim ise suudab päikesekiirgust fotosünteesiks kasutada palju tõhusamini.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rühm teadlasi on välja töötanud uue meetodi, mis suudab õhust süsinikdioksiidi kinni püüda efektiivsemalt kui taimed.
„Geneetiliselt muundatud taimed on ebatervislikud ja keskkonnakahjulikud.“ Nii arvatakse veel praegugi, ligi 30 aastat pärast seda, kui esimene neist valmistatud toiduaine poodi lubati. Tegelikult ei ole geenmuundatud taimed küll kellelegi ainsatki haiguspäeva põhjustanud ning uusimate võtetega saab meie toiduainete omadusi parandada nii, et need lahendavad me koduplaneedi ühed suuremad mured.
Saepuru on üks suurema mahuga jääkmaterjale, mis jääb Eestis toimuval tootmisel üle. Mida sellega peale hakata? TalTechi hargettevõte ÄIO asutajad Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee leidsid sellele küsimusele vastuse ning leiutasid saepurust valmistatud toiduaine.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.