Piinlikkus on inimeste puhul tavaline emotsioon. Me võime piinlikkust tunda siis, kui me ei vasta teiste ootustele või rikume sotsiaalselt heaks kiidetud norme, näiteks vallandame rahvarohkes liftis valjult kõhugaase.
Piinlikkuse tundmine eeldab, et me mõistame, kuidas teised meie tegevust tajuvad. See emotsioon ei ole aga ainult inimeste pärusmaa. 2000. aastal kõneles tuntud Briti primatoloog Jane Goodall noorest šimpansist, kelle käitumist võis tõlgendada piinlikkusena.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eriline inimlik omadus aitab meil paremini mõista loomade emotsioonidega seotud häälitsusi.
Rohkem kui kolmandikku meie isiksusest ei ole võimalik selgitada geenide või kasvukeskkonnaga. Teadlased leiavad, et aju arengu ajal toimuvad juhuslikud sündmused määravad selle, missugusteks inimesteks me kujuneme.
Värske uuring kinnitab, et šimpansid ja kääbusšimpansid ehk bonobod suudavad fotol ära tunda pereliikmeid ja sõpru, keda pole üle 25 aasta näinud.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.