• 07.01.25, 15:59

Rooma impeeriumi õhusaaste võis langetada ammuste eurooplaste IQ-d

Rooma impeeriumi mõju omas ajas elanud inimestele oli sõna otseses mõttes atmosfääriline. Impeeriumi kuldajal muutus õhusaaste nii tõsiseks, et teadlased kahtlustavad, et see põhjustas ulatuslikku neuroloogilist kahju suurele osale Euroopa elanikest.
© Shutterstock. Colosseum Roomas, üks impeeriumi sümbolitest.
  • © Shutterstock. Colosseum Roomas, üks impeeriumi sümbolitest.
Asi ei ole siiski kasvuhoonegaasides. Arktika jääst võetud puursüdamikest saadud andmete põhjal tõusis atmosfääris hoopis mürgiste pliiühendite sisaldus, ja ajavahemikus 100 eKr kuni 200 pKr oli tõus järsk. Rooma impeerium alustas just siis seninägematus mahus kaevandamist. Muuhulgas kaevandati ka plii- ja hõbedamaaki, sulatati neid ja töödeldi saadud puhtaid metalle. Teadlaste hinnangul oli sel ajal Rooma impeeriumis sündinud lapsel veres keskmiselt kolm korda rohkem pliid kui tänapäeva USA lastel. Seda, et plii on mürgine, roomlased ei teadnud. 

Seotud lood

Lood
  • 20.03.24, 12:33
Maailmas on vaid seitse tõeliselt puhta õhuga maad - Eesti nende seas
Värske uuringu käigus tuli välja, et ainult seitsmes riigis vastab õhu kvaliteet WHO ehk maailma terviseorganisatsiooni standarditele. 
Lood
  • 01.01.23, 21:28
Eesti õhk on etem kui kümne aasta eest
Tartu ülikooli teadlaste ja Eesti keskkonnauuringute keskuse koostöös tehtud uuring näitas, et õhukvaliteet Eestis on viimase kümnendiga pea veerandi võrra paranenud ning halb mõju tervisele vähenenud. Siiski põhjustasid õhusaaste peenosakesed ja lämmastikdioksiid 2020. aastal Eestis üle tuhande varajase surma.
Lood
  • 12.02.24, 17:54
Vanas Roomas ja Kreekas dementsust praktiliselt polnud
Uue teadusuuringu käigus analüüsisid teadlased 2000-2500 aasta vanuseid kirjutisi Aristotelese päevilt. Neist nähtub, et tollal ei olnud vanusega seotud tõsised mälu-, kõne-, ning argumenteerimisprobleemid üldse levinud; vastupidi, need praktiliselt puudusid. Kas dementsus on seega moodsa aja haigus?
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele