Teinekord võib kuulda jutte hommiku- ja õhtuinimestest ehk lõokese või öökulli tüüpidest ning sellest, kumma inimrühma sekka keegi kuulub. Kas need kaks tüüpi on tõesti olemas või on see kõik lihtsalt müüt?
On teaduslikult tõestatud, et inimestel on erinev loomulik unerütm. Kaks põhilist rütmi on just need, millest argikeeles räägitakse kui lõokestest ja öökullidest, ent mida nimetatakse ka A- ja B-tüüpi inimesteks. A-inimesed on varajase ärkamisega, ent väsivad ka vara ära, B-inimestel võtab aga ärkamine palju aega, ent seevastu suudavad nad end tegutsemas hoida hilisõhtuni. Nende olemasolu tõestas esimest korda 20. sajandi alguses Saksa psühhiaater Emil Kraepelin. Tal tuli idee kahest tüübist vestluste käigus oma patsientidega, kes, nagu ta avastas, jaotusid tavaliselt kahte kategooriasse, mida ta nimetas A- ja B-inimesteks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõik imetajad peavad magama. Und vajavad linnud ja kaladki. Omal moel lasevad silma looja ka putukad ja ussid ning isegi ajuta meduusid tarduvad puhkeolekusse. Teadlased uurivad ka kõige primitiivsemaid loomi, et leida vastus küsimusele, miks me veedame kolmandiku oma elust teadvuseta olekus. Kuidas uni tekkis ja kas kõigil olendeil on vaja magada?
Teadlased järeldavad uurimuse põhjal, et sa saad ise reguleerida seda, kui ärksa ja hästi välja puhanuna sa end hommikul tunned, kui järgid kolme lihtsat nõuannet.
USA uurijad jälgisid kolm aastat rohkem kui 500 inimest. Taas sai kinnitust, et eriti suurt rolli meie magama jäämise kiiruses mängib üks kindel tegur.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.