Kas Tyrannosaurus rex ei näinud paigal seisvat saaklooma?

Kui Inglise teoloog William Buckland 1824. aastal teatas, et on leidnud tundmatu suure looma kivistise, ei teadnud ta, millisele protsessi ta käima lükkas. Bucklandi 200 aasta tagune avastus oli stardipauk dinosauruste uurimisele, mis on ajaga aina enam hoogu kogunud. Alles nüüd hakatakse mõistma nende loomade elu pisimaid nüansse.

Ilmselt kuulsaima dinosauruseliigi Tyrannosaurus rex’i tavatult lühikesed esijäsemed on teadlastele pakkunud rohkelt peamurdmist. Kui T. rex ise oli võimsa keha, vägevate, sambaid meenutavate tagajäsemete ja tohutute lõugadega elukas, siis tema koomiliselt väikeste esijäsemete lühiduse põhjust on siiani pelgalt oletatud. Uus hüpotees pakub välja üsna ebahariliku põhjenduse.

Neli korda rohkem paleontolooge, üle 500 senitundmatu dinosauruseliigi ja murrangulised uued tehnikaseadmed. Film „Juuraajastu park“ innustas tervet põlvkonda minevikku kaevuma, et muuta igavesti meie ettekujutust dinosaurustest.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.