Täheparved osutavad vigadele Newtoni seaduses: kas kuulus teadlane eksis?
Newtoni gravitatsiooniseadus on kogu täheteaduse põhialus, kuid nüüd näitavad tähevaatlused, et legendaarne füüsik võis olla eksiteel. Kui uued avastused ja uurimistulemused paika peavad, tuleb kogu tänapäevane universumiõpetus ümber mõtestada.
Kui me saadame satelliidi Maa orbiidile, kasutame selle teekonna välja arvutamiseks võrrandit, mis on üle 300 aasta vana. See võrrand põhineb Newtoni gravitatsiooniseadusel. Teadusmaailm on sellest väga tugevasti sõltuv ning seda kasutatakse järjepidevalt, kui uuritakse tähtede ja galaktikate liikumist.
Enamik universumist koosneb meile nähtamatust, mõistatuslikust tumeainest ja -energiast. Nende olemust aitab välja selgitada uus kosmoseteleskoop Euclid. Selle vaatlustulemused peavad meile ütlema, kas me oleme ilmaruumist õigesti aru saanud või tuleb kõik ümber mõelda.
Teadlased on aastakümneid püüdnud leida tumeainet ja tumeenergiat, millega praegu selgitatakse universumi käitumist. Nüüd viitavad uued teooriad sellele, et füüsikud on otsinud kujutluste vilju: saladuslikku tumeainet ja tumeenergiat ei pruugi üldse olemaski olla.
Teadlaste teekond Maa sisemusse algas siis, kui Newton Maad kaalus ning leidis selle liiga kerge olevat. Sestpeale on geoloogid maakera nagu sibulat kiht kihi järel lahti koorinud – muidugi mitte päriselt, vaid proovide ja arvutuste abil. Meie koduplaneedi tulikuuma südame olemus paistab olevat siiani saladuslik. Värsked andmed näitavad, et Maa tuumal võib olla üks senitundmatu kiht või osa.