Maa võib muutuda elamiskõlbmatuks mõne tosina kraadise soojenemise järel
Teadlaste meeskond korraldas põhjaliku simulatsiooni, milles aimati järele seda, kuidas kontrollimatu kasvuhooneefekt mõjutaks eri planeete, sealhulgas Maad.
Me tunneme oma koduplaneeti Maad kui sinirohelist ja külalislahket oaasi kosmoses, kus on vesi, paras temperatuur ja elu. Kui me heidame pilgu oma naaberplaneedile Veenusele, siis seal on lugu leebelt öeldes veidi hullem. Armastusjumalannaga nime jagav planeet on armutu. Seal ootab ees viljatu ja karm kõrb, kus temperatuur ei lange kunagi alla 460 °C. Rõhk planeedi pinnal on samasugune kui 900 meetri sügavusel vee all.
Gaas fosfaan on tavaliselt kindel märk elu kohta, nii et kui teadlased seda Veenuse atmosfäärist leidsid, äratas see tähelepanu. Nad oletasid, et ehk otsisid mikroobid planeedi pilvkatte kõrgemast kihist endile pelgupaika, kui olud Veenuse pinnal põrgulikult kuumaks muutusid.
2015. aastal toimunud Pariisi kliimakonverentsil leppisid maailma riikide liidrid kokku, et teevad kõik endast oleneva, pidurdamaks üleilmse keskmise temperatuuri tõusu. Eesmärgiks seati, et see ei tõuseks rohkem kui 1,5 kraadi võrra. Kõigest hoolimata on inimtegevuse tõttu atmosfääri jõudnud kasvuhoonegaaside kogused temperatuuri ikka tõstnud. Peale selle võivad mõned ilmastikunähtused ja vulkaanid saada viimasteks piiskadeks, mis panevad katla üle keema.