Oleme oma koduplaneedi eelisteks lugenud vedelat vett, hapnikurikast atmosfääri ja ideaalset asukohta Päikese suhtes. Teadlased on teinud arvutusi ning jõudnud järeldusele, et Maa ei ole eluks sugugi mugavaim planeet universumis.
Üksteise järel vinnavad astronaudid endid maandumiskapslist välja ja vaatavad imestunult ringi. Neid ümbritseb maailm, missugust pole ükski inimene varem oma ihusilmaga näinud. Maapinnal kasvavad tundmatud sinakad taimed, mille lehed on pööratud siinse oranži päikese poole. Taamal seisab veider ürgmets. Iga samm, mille uusasukad teevad, nõuab suurt pingutust. Kuigi astronaudid ärkasid sada aastat kestnud hibernatsioonist mitu kuud tagasi, ei ole nende lihaste jõud ikka veel täielikult taastunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Meie planeeti ei tohiks nii elusõbralikuna üldse olemas olla. Kui Maa poleks teise planeediga kokku põrganud, oleks see tänaseni lage ja viljatu. Ning see on ainult üks „kui“ paljude seast.
Kui meie koduses Päikesesüsteemis on elukõlblikke planeete ainult üks – meie Maa –, siis teoorias võiks mõnes kauges planeedisüsteemis selliseid planeete, mis asuvad ümber ühise tähe elu soosivas tsoonis, leiduda isegi seitse. Nii leitakse värskes uurimuses.
Külm täht ja seitse väikest kiviplaneeti – nõnda võib iseloomustada hiljuti leitud tähesüsteemi, mille astronoomid on kuulutanud kümnendi suurimaks avastuseks eksoplaneetide vallas. Seitsmest planeedist kolmel võib eksisteerida ka elu.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.