Miks me jää peal libiseme? Milline nähtus mängib rolli? Kas asi on selles, et hõõrdumine on olematu, või milleski muus?
Kaua on juhtiv teooria olnud selline, et kui sa libised jääl, siis tegelikult libised sa hoopis imeõhukesel veekihil, mis on jää peal. Selle teooria järgi tekib see veekiht näiteks sinu jalatsitest põhjustatud rõhu ja hõõrdumise tõttu, mis panevad jää pealispinna sulama. Kui aga pelgalt rõhk jää sulataks, peaks see olema suurem kui elevandil kõrge kontsaga kingades, nagu seda on väljendanud üks teadlane. Jää on libe isegi siis, kui me seisame selle peal paigal, ning seega tuleb kõrvale heita ka hõõrdumise teooria.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jääkuubikud tõusevad klaasis alati pinnale, sest jää on kergem kui vesi. Mis juhtub siis, kui jää sulab? Kas jäävesi jääb ikka pinnale? Kas külma ja sooja vee tihedus erinevad?
Järved avatakse uisutamiseks, kui jää neil on teatud paksusega. Kas jää tugevus sõltub ka temperatuurist?
Talvel hoiatavad meteoroloogid tihti musta jää eest teedel. Mis üldse on must jää, kuidas see tekib ja miks see nii ohtlik on?
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.