Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.
Kuigi õpime oma elu esimestel aastatel tohutult palju, ei suuda me täiskasvanutena sellest ajast mingeid konkreetseid sündmusi meenutada. Mälestused algavad üldjuhul teisest-kolmandast eluaastast. Teadlased on pikka aega arvanud, et me ei säilita neid varajasi kogemusi üldse, kuna aju see osa, mis vastutab mälestuste salvestamise eest – hipokampus – areneb aastaid, veel ka noorukieas, ega ole võimelinegi varases lapsepõlves mälestusi salvestama. Kuid uus Yale’i uuring leiab tõendeid, et see ei pruugi nii olla. Ei saa välistada, et mälestused esimestest elukuudest on meil tegelikult ajus olemas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eakate mõistusega on seotud rohkesti stamparvamusi. Kõik me oleme kuulnud jutte alatasa tõredatest ja segaduses olevatest eakatest, kes midagi ei mäleta ning oma kodulinnas ära eksivad. Need on ainult üksikud müüdid, mis vananevate ajudega seotud ega pea tegelikult paika.
Kuidas võiks laps teadmisi omandada kõige paremini? See küsimus on eksperte vaevanud aastaid, kuid nüüd on teadlased sadat miljardit närvirakku uurinud ning kaardistanud õppimise teekonna ajus. Avastus näitab, et võib-olla oleme oma laste õpetamisele lähenenud sootuks vale nurga alt.
Suures koguses alkoholi tarvitamine noores eas võib muude mõjude seas häirida selle ajukeskuse arengut, tänu millele inimesed nägusid ja sõnu tuvastavad.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.