Astronoomid on avastanud seni täheldatuist suurima mustast august välja paiskunud aine voo. See avastus võib murranguliselt muuta meie arusaama galaktikate tekkimisest.

- © E. Wernquist / D. Nelson (IllustrisTNG Collaboration) / M. Oei
Tõenäoliselt asub iga suure galaktika keskmes ülimassiivne must auk. Mustad augud neelavad kosmosest igasugust ainet: tolmu ja plasmat ning ka tähti, mis satuvad neile liiga lähedale. Kui aine langeb musta augu poole, moodustub augu ümber akretsiooniketas, milles ümber augu tiirlev aine kuumeneb ja hakkab helendama. Akretsiooniketas tekitab tugevaid magnetvälju, mistõttu liiguvad selles olevad osakesed peaaegu valguse kiirusel. Musta auku ei lange siiski kogu aine. Osa sellest suunatakse magnetvälja jõujooni pidi kontsentreeritud jugade või voogudena eemale kosmosesse. Need mateeriavood koosnevad osakestest ja kiirgusest. Osakesed liiguvad peaaegu valguse kiirusel ning neid saab tuvastada raadio-teleskoobiga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iga suure galaktika keskmes on ülimassiivne must auk. Sellise musta augu mass on mitu miljonit korda suurem kui Päikese oma. Kuidas niisugused hiiglased tekkisid, on siiani olnud mõistatus, aga paistab, et nüüd on teadlased leidnud puuduva pusletüki.
Ülimassiivne must auk, mis on sama suure massiga kui 20 miljonit Päikest, lendab kodugalaktikast välja. Selle taga on tähtedest koosnev saba.
Avastus muudab meie arusaamu sellest, kuidas mustad augud võivad tekkida.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.