- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Kuulus leidur Edison varastas kirkalt särava hõõglambi idee Briti apteekrilt
Koolis õpetati, et 1879. aasta oktoobris klõpsas Thomas Edison põlema ajaloo esimese elektripirni. Tema polnud siiski esimene, kes selle sõna otseses mõttes särava idee peale tuli. Mõni kuu varem oli lummatud rahvale oma hõõglampi demonstreerinud Briti tundmatu leiutaja. Edison arvas tavapäraselt, et surub konkurendi põlvili, kuid seekord kohtas ta endast kõvemat meest.
Kirde-Inglismaal Newcastle’is olid inimesed kogunenud laternaposti ümber. Nad seisid justkui tardununa, vaatasid lambi valgusvihku ega uskunud oma silmi. Mitte seepärast, et tänavalatern olnuks uus leiutis. Kaugel sellest, Newcastle’i tänavad olid üle 50 aasta gaasileekide valguses kümmelnud. Sellel 1879. aasta veebruarikuu päeval oli aga ühes laternas asendatud gaas hõõglambiga ning selle hoopis kirkam elektrivalgus oli kohalikud elanikud lootusetult ära võlunud.
Seotud lood
Vanas ahjus praksusid mõnda aega tagasi kuivad halud ja nüüd levib talveõhtuses toas hubane soojus. Mõnus! Äkki tunned, kuidas olemine uimaseks muutub ja justkui iiveldus peale kipub. Kas tõesti on külmetus küüned turja löönud? See võib siiski olla midagi palju hullemat: inimese meeltele täiesti tajumatu tapja – vingugaas.
Ammusest ajast tuntud illusionisti silmapetet kasutades lõi leiutaja materjali, mis teeb nähtamatuks inimesed, sõidukid ja hooned. See võlukeep võib ka kolmekordistada päikeseelementide tootlikkust.
Dubai kõrbeliiva kohal kõrgub 828 meetri kõrgune teras- ja klaasfassaad. Maailma kõrgeimat ehitist – Burj Khalīfat – poleks kunagi ehitatud, kui polnuks nelja inimese vahedat mõistust ning üht tulekahju, mis terve linna maha põletas.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.
Viimased lood
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele