Kõditunne võib tekkida kahel viisil: kas väga kerge, näiteks sulega tehtud puudutuse tulemusel, või tugevama ja korduva surve või kontakti järel keha kõige kõdikartlikumates piirkondades. Viimane kutsub sageli esile naeru.
Kui sa aga puudutad ise oma kõditundlikke kohti, siis ei teki sul samasugust naerureaktsiooni. Üldiselt ei saa ennast ise kõdistada. Põhjus paistab seisnevat eeskätt selles, et naerma hakatakse kõdistamise peale siis, kui selle tegevusega kaasneb teatud üllatushetk.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viis klassikalist meelt ei hõlma kaugeltki kõiki keha tajutavaid aistinguid. Mõne meele abil hoiad end tasakaalus, teised jälgivad, ega su kehal ei rooma parasiite. Nüüd lisavad teadlased meelte nimekirja täiesti uue alateadliku meele – magnetmeele.
Võim on kõiki ühiskonna osi ja kihte läbiv mõtteline konstruktsioon. Piisab ainult õige vähesest võimust, et inimese isiksus juba märkimisväärselt muutuks.
Soome teadlaste värske uuring näitab, et elustiiliga seotud otsused, olgu need positiivsed nagu metsas jooksmine, või negatiivsed nagu vaid kahe tunni pikkune ööuni, mõjutavad aju lausa kuni kahe nädala vältel.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.