Suured suguelundid viivad terved liigid hukatusse

Charles Darwin on ärevil ja mures. On aasta 1871 ja vana loodusemees ootab pingsalt, milline on reaktsioon tema uusimale teooriale. Ta on just välja andnud oma uue raamatu pealkirjaga „Inimese põlvnemine ja suguline valik“, mis on järg tosin aastat varem välja tulnud ja väga vastuoluliseks osutunud teosele „Liiki­de tekkimine“. Tolles esimeses raamatus väitis Darwin, et loomaliigid ei ole jumala loodud, vaid hoopis miljardite aastate pikkuse loodusliku valiku tulemus, milles jäävad ellu ainult tugevaimad ja kõige paremini kohastunud liigid.