Palavus kurnab seetõttu, et kõrge temperatuur sunnib keha aktiveerima jahutusprotsesse, et hoida kehatemperatuur stabiilsena ning vältida ülekuumenemist. Mida palavam on, seda rohkem peab keha temperatuuri stabiliseerimiseks pingutama. Kui kehal hakkab liiga palav, siis veresooned laienevad ja rohkem verd voolab naha alla, mille kaudu vabaneb liigne soojus. Seepärast tõmbub ka näiteks nägu punakaks.
Nii ainevahetussüsteem kui ka süda teevad kõvasti tööd, et verd ringi pumbata, mis kulutab energiat ja muudab meid väsinuks. Keha jahtub ka siis, kui me higistame, kuna higi aurustumine viib kehast soojust välja. Veekaotus aga suurendab vedelikupuuduse riski ja mida rohkem keha vedelikku kaotab, seda rohkem suunatakse vett nahast eemale. See vähendab keha võimet jahtuda, mis toob kaasa kehatemperatuuri tõusu ja suurendab krampide, peapöörituse ja kurnatuse ohtu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.