• 20.10.17, 17:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mürgikäsnad ja geenikäärid tapavad surmavaid baktereid

Arstid sõdivad juba aastaid bakteritega, kelle vastu ei aita miski. Aastas langeb resistentsete bakterite ohvriks 700 000 inimest. Nüüd aga võtavad tohtrid kasutusele täiesti uued relvad: mürgikäsnad, geenikäärid ja röövbakterid.
© Getty images
  • © Getty images
Ühendriikides Renos asuvas haiglas pannakse 70aastane naine isolatsioonituppa ja talle määratakse intensiiv­ravi. Samal ajal levib haiglakoridorides vaikne paanika. Igasugune kehaline kokkupuude selle patsiendiga nõuab äärmuslikke ettevaatusabinõusid. Arstid on leidnud naise organismist surmava bakteri, ent nakkus ei reageeri ühelegi neist 26 anti­biootikumist, mis haigla arsenali kuuluvad. Tegu on karbapaneemiresistentse enterobakteriga (Carbapanem-Resistant Enterobacteriaceae, CRE) – see on bakter, mis ei allu isegi tugevaimatele antibiootikumidele. CREd hüütakse õudusunenäobakteriks.

Seotud lood

Lood
  • 30.09.24, 06:51
Bakterid tõmbavad tööriided selga: inimese nähtamatud abimehed
Nad paikavad auke betoonis, ravivad haigusi ja koristavad miinivälju. Teadlased on terve bakterite armee taltsaks teinud ning treeninud need tillukesed orjad tegema töid, milleks inimkäsi eales võimeline poleks.
Lood
  • 18.09.23, 06:11
Piibli kümme nuhtlust ja tänapäevased relvad nende vastu
Suuresti kliima soojenemise tõttu on meid kollitamas mitmesugused mastaapsed õnnetused – rändtirtsu­parved, resistentsed bakterid ja hukku külvavad rahe­pilved –, mille olemust võib võrrelda juba piiblis kirjeldatuga. Erinevalt muistsetest egiptlastest on täna­päeva teadlastel hädade vastu olemas ravimid.
Lood
  • 07.02.24, 06:00
Mürginõelad, kägistamisvõtted jpm: bakterite sõda sinu kõhus määrab su tuleviku
Sinu sees elutsevad bakterid sõdivad üksteisega räpasel moel, kasutades näiteks mürginõelu ja kägistamisvõtteid. Kui võidu saavutavad halvaloomulised bakterid, võivad need põhjustada vähki või Alzheimeri tõbe.
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele