Maaülikool teatab, et Eestis on olemas nii tehnoloogia kui ka soov meie vetes leiduva väärtusliku punavetika laiemaks kasutamiseks ja entusiastlikud ettevõtjad on juba valmistanud sellest kogu maailmas ainulaadseid mahetooteid.
Läänemeres on üks enim kasutust leidnud vetikas just punavetikas, mida tänapäeval tohib püügiloaga Eesti rannikuvetest peamiselt Kassari saare lähedalt asuvalt maailma suurimalt loodusliku vetika kasvualalt koguda kuni 2000 tonni aastas. Peale aasta-aastalt väheneva merelt püüdmise kogutakse punavetikat ka rannale uhutud massi korjates.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlastele ei ole vetikad pelgalt halvasti lõhnav roheline nuhtlus meres. Need pisiorganismid on jätkusuutlikud biovabrikud, mis suudavad päikesevalguse, vee ja süsihappegaasi abil toota haruldasi aineid lausa tööstuslikus mastaabis. Teadlased kavatsevad nüüd programmeerida vetikad valmistama kõike alates vähiravimist kuni ...
Saepuru on üks suurema mahuga jääkmaterjale, mis jääb Eestis toimuval tootmisel üle. Mida sellega peale hakata? TalTechi hargettevõte ÄIO asutajad Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee leidsid sellele küsimusele vastuse ning leiutasid saepurust valmistatud toiduaine.
Meie rannavetes kasvavast põisadrust on võimalik valmistada tervislikku ja keskkonnasõbralikku näkileiba, mis mekib mere moodi.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.