Teadlased on Kuu pinnasematerjaist avastanud olulist ainet, mis võib tuua läbimurde plaanidesse ehitada Kuule püsivalt asustatud jaam. See aine on vesi.
Praeguseks on sellest, kui inimene tõstis viimati oma jala Kuu armilisele pinnale, möödas juba üle poolesaja aasta. Peagi tehakse seda ilmselt jälle. Nimelt on USA kosmoseagantuuril (NASA) plaanis juba lähiaastail saata astronaudid tagasi Maa kaaslase pinnale. Nende pikem plaan on rajada Kuule püsiva asustusega baas. Nagu teame, on Kuu ka teiste maade sihikul. Augustis laskus India kosmosemissiooni Chandrayaan-3 raames selle lõunapooluse piirkonda maandur Vikram. Venelaste sond Luna-25 oli kavas samuti augustis kuundada, kuid see kukkus Kuule puruks, tekitades sinna isegi uue kraatri.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuul leidub rohkesti vett ja väärtuslikke maavarasid – või pigem kuuvarasid. See tähendab, et meie kaaslane on ideaalne stardipaik, kui me soovime reisida Päikesesüsteemi kaugematele taevakehadele, näiteks Marsile. NASA tellis uudse kuumooduli, mis pöörab kosmoselaevade tavapärase tööviisi pea peale.
Apollo missioonidelt pärit kuukivide uued analüüsid näitavad, et meie Kuul on kunagi olnud gaasidest ja veeaurust atmosfäär.
Kui alles eile teatas India kosmoseagentuur IRSO, et nende maandur mõõtis esmakordselt Kuu lõunapooluse piirkonna pinnatemperatuuri, siis nüüd on teated juba uutest teadustulemustest. ISRO teatas, et nende teadusinstrumendid on leidnud uuritavast paikkonnast väävlit ja teisigi keemilisi elemente.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.