Kas põhjamaid võib kunagi tabada troopilise supertaifuuni sarnane torm? Mis siis juhtuks, kui meie maailmanurgas puhuksid sedavõrd tugevad tuuled?
Eesti tuulerekord pärineb 1969. aasta 2. novembrist, kui Ruhnu ilmajaamas registreeriti tuule kiiruseks 48 m/s ehk umbes 173 km/h. Atlandi ookeanile avatud Taanis-Norras-Rootsis võib tuul iiliti lõõtsuda tugevamini. Ka sealne tuul pole troopilise tormi intensiivsuse kõrval midagi. Ekvaatori lähedal tekkiv pöörlev ilmastikunähtus koos vihma, äikese ja tugeva tuulega (olenevalt selle tekkekohast nimetatakse seda troopiliseks tsükloniks, taifuuniks või orkaaniks) põhjustab tunduvalt tugevamaid puhanguid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äärmuslikud ilmastikunähtused tekitavad igal aastal miljonite eurode eest kahju ning tapavad tuhandeid inimesi. Prognooside järgi läheb olukord aina hullemaks, kuna soojem kliima annab tormidele rohkem rammu. Teisalt oskavad uued satelliidid ja superarvutid meid tormide eest kiiremini hoiatada.
Orkaanid ja taifuunid, mis sooja ookeanivee kohal tekivad, on viimastel aastatel aina võimsamad. Lausa nii võimsad, et teadlaste sõnul tuleks nende tugevusskaalale uus, kuues pügal juurde tekitada.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.