Põnevad multiversumid: elu võib peita end hoopis teises ilmaruumis

Klassikalise teooria kohaselt sai universum alguse ühestainsast Suurest Paugust. Kas see aja ja ruumi loonud sündmus oli tõesti täiesti ainulaadne?

Kas ja kuidas lõpeb universum ehk kõik see, mis üldse eksisteerib, on küsimus, mille üle mõtlejad ja teadlased on pead murdnud juba aegade hämarusest saadik. Missugune on universumi saatus: kas see paisub lõputult, või vastupidi, tõmbub hoopis kokku eimillekski? Uued arvutus­tulemused toovad asja selgust ning reedavad samas, et universumi lõpp võib olla üllatavalt (ja ehmatavalt) lähedal.

Universum on paisunud juba Suurest Paugust alates, kuid 5–6 mld aastat tagasi hakkas paisumise tempo kiirenema. Enam-vähem samal ajal tekkis elu ja uue hüpoteesi järgi võivad need kaks asja olla omavahelises seoses. Selle hüpoteesi järgi tekitab elu lausa nii suure kaose, et mõjutab universumi arengut.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.