Endorfiinid on kehas õnnetunnet tekitavad ained, mis aitavad nii loomadel kui ka inimestel valusid taluda. Endorfiine nõristatakse vastuseks ebameeldivustele, nt pärast vigastust või röövlooma eest põgenemist. Peale valude vaigistamise mõjuvad endorfiinid lõdvestavalt ja tekitavad kehas elevust. Neid aineid tekib kõikide selgroogsete ajus. Selgrootutel loomadel, näiteks putukatel ja tigudel, ei ole aga arenenud närvi- või hormonaalsüsteemi ning nemad selliseid õnnehormoone ei kasuta. Endorfiinid vabanevad ajuripatsist või hüpotalamusest ka pärast seksi või kehalist koormust. Kui inimene tegeleb raske treeninguga, näiteks pikamaajooksuga, võib füüsiline pingutus vallandada ajus suure koguse endorfiine. Nii tekib eufooriline tunne, mida eesti keeli võiks ehk jooksujoovastuseks nimetada (ingl Runner’s High).
Nii mõjuvad endorfiinid loomadele
Loomad lõikavad valu vaigistavatest ja õnnetunnet tekitavatest endorfiinidest kasu mitmel moel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tunnen vahel, et ma teen kohe püksi, kui keegi midagi tõeliselt naljakat ütleb ja ma lõkerdama hakkan. Kas see on normaalne ja kas selle vastu saab midagi ette võtta?
Uued hiirtega tehtud katsed näitavad, et meeste seksiisu oleneb suguhormoonide ainevahetusest ajus.
Eriline inimlik omadus aitab meil paremini mõista loomade emotsioonidega seotud häälitsusi.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.