Teadusmaailma suured edulood, mis sündisid tänu õnnelikule (või õnnetule) juhusele
Lohakas bioloog, pilvine ilm ja pidamatuse all kannatav koer olid juhused, mis aitasid mitmel puhul teadlasi õigele teele ning tõid olulisi läbimurdeid.
17. sajandi keskpaigaks olid arstid tervenisti viimased 1500 aastat kogu oma töö aluseks pidanud antiikaja lootusetult aegunud kirjatöid. Julge lahkaja Thomas Bartholin viskas kopitanud kolikambrisse justkui granaadi, tekitades meditsiinimaailmas paraja kaose.
DNA tähtsust inimkeha ja tervise uurimisel on võimatu üle hinnata. Selle struktuuri avastamise järel jäi ühe teadlase panus tunnustuseta. Rosalind Franklini ja ta assistendi tehtud ülesvõtet nägid teadlase teadmata tema konkurendid, kes tegid selle pildi põhjal läbimurdelise avastuse ja said Nobeli auhinna.