Hirmutunne aitab meil ellu jääda: paanika pärineb kaugest evolutsioonilisest minevikust

Üha suurem hulk inimesi saab ärevushäire diagnoosi. See häda tabab mingil kujul millalgi elu jooksul iga kolmandat-neljandat inimest. Nüüdseks on välja selgitatud, miks aju läheb häireseisundisse, ning tuvastatud on ka kaks geeni, milles toimuvad muutused, näiteks kui lapsed elavad läbi traumaatilisi kogemusi. Appi tõttavad geeni­ravi ja vaktsineerimine.

Enamik lapsi pelgab pimedust, aga see võib ärevust või ebakindlust tekitada ka täiskasvanutel. Kust pärineb pimedusehirm?

Ebameeldivad unenäod, ükskõik kas sisult tüütud või suisa õudukad, võivad esile kutsuda ärevust ja põhjustada tõsiseid unehäireid. Halba unenägu võib aga kasutada ka äratuskellana, mis hoiatab tulevikus avalduda võivate aju­vaevuste eest.

Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.