
- © Bryan & Cherry Alexander / ArcticPhoto
16., 17. ja 18. sajandil haigestusid meremehed pikkadel reisidel tõesti tihti skorbuuti, kuna nad ei saanud C-vitamiini. See vitamiin tagab veresoonte ja naha elastsuse ning on tähtis antioksüdant. Inimene saab seda peamiselt puu- ja köögiviljadest, mida ammustel aegadel merele kuigi palju kaasa ei võetud. Madruste menüüs olid kuivikud ja soolaliha. Vitamiinide vajalikkusest ja nende puudusest tulenevatest tervisehäiretest ei teadnud kolm-nelisada aastat tagasi keegi veel midagi.
Skorbuudiga kaasnevad naha veritsemine, depressioon, kaalulangus, väsimus ja nõrkus. Igemed tursuvad, tõmbuvad lillakaks ja käsnjaks, misjärel kukuvad hambad välja. Lisaks ei parane haavad nii nagu tavaliselt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Iidsed kivistised räägivad, et imetajatele oli sotsiaalne käitumine omane palju varem, kui teadlased seni on arvanud. Pisikesed tänapäevaseid hiiri meenutavad loomakesed elasid maa-alustes urgudes koos juba umbes 75,5 miljonit aastat tagasi.
Siberi igikelts on justkui külmkamber. Jääaja loomade surnukehad on säilinud selles aastatuhandeid väga heas seisukorras. Kliima soojenemise tõttu on jää nüüd sulamas ning nii tulevad päevavalgele loomad liikidest, mis on kauges minevikus välja surnud.
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.