• 31.01.23, 03:32

Hea maitse on sageli rühmasurve tagajärg

Kas sa oskad nimetada tähtsamaid kunstiteoseid ja tuvastada pimetestis eksklusiivseima punaveini? Võib-olla on sul hea maitse, aga suurema tõenäosusega oled teiste surve ohver.
© Shutterstock
  • © Shutterstock
Taani Kopenhaageni Charlottenborgi kunstimuuseum korraldas 1998. aastal oma iga-aastase prestiižse kevadnäituse. Paljud kunstnikud saatsid sinna oma töid, lootuses tihedast konkurentsisõelast kuidagi läbi pääseda. Nende seas oli kunstiteadlastele ja kuraato­ritele täiesti tundmatu nimi: keegi Virtus Rytter, kelle varasemate tegemistega keegi kursis polnud.

Seotud lood

Lood
  • 02.10.23, 06:07
Rasvad ja suhkrud programmeerivad aju ümber
Teadlased on välja selgitanud, kuidas mõni toiduaine muudab aju närvivõrgustiku struktuuri nii, et tekib suurem tahtmine ka hiljem sama toitu süüa.
Lood
  • 18.10.23, 06:42
Miks teise inimese torditükk võib meid endast välja ajada?
Inimene pigem loobub torditükist, kui võtab vastu kaaslase omaga võrreldes väiksema tüki. Põhjus on evolutsioonis ja samalaadset käitumist on näha ka meie lähimate sugulaste ahvide puhul.
Lood
  • 12.04.24, 07:18
Kehakaalu suurenemine võib muuta iseloomu
Eesti teadlased kombineerisid isiksuseuuringutel saadud tulemusi geeni- ja terviseandmetega ning järeldasid, et kehakaal võib mõjutada inimese iseloomujooni.
Lood
  • 24.03.25, 22:24
Miks me ei mäleta oma varajast lapsepõlve?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele