- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Seksikad kohtingud hävitasid neandertallased
Uue uuringu põhjal võis eelajaloolisele inimliigile põntsu panna suguline läbikäimine nüüdisinimesega.
Neandertallane, Homo sapiens’ile lähim inimliik, suri välja umbkaudu 40 000 aastat tagasi. Liigi kadumise täpne põhjus on siiani müsteerium, kuid on kindel, et meie liik aitas neandertallaste kadumisele tahes või tahtmata kaasa. Neandertallaste hääbumise kohta on aegade jooksul esitatud igasuguseid teooriaid, põhjendusi on leitud nii kliimamuutustest, vulkaanipursetest kui ka sellest, et neandertallased võis lihtsalt veriste kokkupõrgete käigus ajaloo prügikasti tõugata Homo sapiens kui kõrgemal arengutasemel liik.
Seotud lood
Üks inimajaloo vanemaid ja mõistatuslikumaid armuafääre peidab end meie DNAs. Nüüd on geeniuurijad teada saanud, millal täpselt neandertallased ja nüüdisinimesed ühiseid lapsi said.
Teadlaste sõnul tekkisid tänapäeva inimesed u 160 000 aastat tagasi, olles valmis vallutama kogu maailma. Pole aga teada, kuidas see juhtus. Teadlased on meie minevikku uurinud Aasia metsades ja Aafrika savannides. Mine tea, võib-olla on nüüd leitud see puuduv lüli, tänu millele võib meie sugupuu lõpuks ometi valmis saada.
Veel mõni aasta tagasi oli meie liigi lugu lihtne. Inimene tekkis Aafrikas, rändas sealt välja teistele mandritele ja vallutas maailma. Punkt. Viimaseil aastail on arheoloogiline leiumaterjal kogu meie evolutsiooni kahtluse alla seadnud ning vähe sellest, küsitavaks on muutunud isegi maailmajagu, kus inimene välja kujunes. Olukorras peavad selguse looma uudsed meetodid, mida kasutades saavad teadlased rännata miljonite aastate taha ning heita valgust meie kaugete esivanemate ellu.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele