Jooksmist peetakse tervislikuks, ent olen lugenud, et väga pikkade distantside jooksmine võib liiga teha siseelunditele. Kas see on tõsi?
Jooksmine on üldiselt tervisele kasulik, selles on teadlased ja arstid ühel nõul. Kui aga uuriti ultramaratoonareid, kes jooksevad pikemaid kui maratonidistantse, nt järjest 6 h või 100 km, saadi teistsugune pilt. Pärast jooksu on nende organismi uurides tuvastatud kahjustusi, mis meenutavad tõsise haiguse sümptomeid või traumasid. Rängalt mõjub selline ülipikk jooks südamele, maksale ja neerudele, aga kannatavad ka immuunsüsteem ja hormonaalsed protsessid. Tihti tabab ultramaratoonareid pärast jooksu ka hingamisteede põletik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas sa oled kogenud ootamatuid seedehäireid, kui oled tossud jalga pannud ja jooksma läinud? Uus uuring näitab, et tugipõlvikud võivad sellele vaevusele lõpu teha.
Üldine reegel on, et regulaarne füüsiline aktiivsus on tervisele kasulik. Baseli ülikooli teadlaste meeskond on nüüd asja uurinud selle nurga alt, et missuguse aktiivsusega trenn tervisele kõige paremini mõjub, ja nad on leidnud, et ka treeningu intensiivsusel on suremusriski juures oma roll mängida.
Tulevikus Marsile lendavaid astronaute võib oodata ebameeldiv "preemia": nimelt on selgunud, et pikki planeetidevahelisi reise ette võtvaid inimesi võib ohustada eriline kosmilistest oludest tingitud neeruhaigus, mis Maa peal olijaid ei ähvarda.
Vaikne idülliline aed on maailm, mis on täis jubedaid saladusi. Igal suvel käib seal armutu võitlus ellujäämise nimel.