Mürginõelad, kägistamisvõtted jpm: bakterite sõda sinu kõhus määrab su tuleviku

Arstid sõdivad juba aastaid bakteritega, kelle vastu ei aita miski. Aastas langeb resistentsete bakterite ohvriks 700 000 inimest. Nüüd aga võtavad tohtrid kasutusele täiesti uued relvad: mürgikäsnad, geenikäärid ja röövbakterid.

Mürgine igemebakter – selline üllatav paharet on saanud uueks peamiseks kahtlusaluseks müsteeriumis, milles on suureks küsimärgiks Alzheimeri tõve põhjused. Teadlastel on aga laetud uudne relv, millega kurikael peatada.

Nad paikavad auke betoonis, ravivad haigusi ja koristavad miinivälju. Teadlased on terve bakterite armee taltsaks teinud ning treeninud need tillukesed orjad tegema töid, milleks inimkäsi eales võimeline poleks.

Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.