Rühm teadlasi on välja töötanud uue meetodi, mis suudab õhust süsinikdioksiidi kinni püüda efektiivsemalt kui taimed.
Maailmas, mis ägab süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi (CO2) üha suureneva koorma all, otsivad teadlased pidevalt uusi ja tõhusamaid meetodeid, millega saaks selle kasvuhoonegaasi hulka Maa atmosfääris vähendada. Max Plancki mikrobioloogia instituudi teadlased on välja töötanud meetodi, mis väidetavasti seob õhust kinni rohkem süsihappegaasi, kui seda suudab oma jõuga elusloodus ehk Maa taimestik. Katses kasutasid teadlased süsihappegaasi fikseerivaid ensüüme krotonüül-CoA karboksülaasi ja fosfoenoolpüruvaatkarboksülaasi. Need kaks ensüümi seovad süsihappegaasi kümme korda kiiremini kui taimede poolt peamiselt samaks otstarbeks kasutatav ensüüm. Ainevahetustsüklis tekib kahe CO2 molekuli osavõtul koensüüm atsetüül-CoA, mida kasutatakse näiteks ravimites.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui see roheline mineraal maailma liivarandadele laotada, on sel potentsiaali eemaldada kogu süsinikdioksiid, mis ühe aastaga inimtegevuse tagajärjel tekib. Nõnda arvab idee taga olev USA firma.
Värske uuring näitab, et eriline geenmuundamisprotsess, mis muudab sojaubade kaitsemehhanismi, võib suurendada saagikust 20 protsendi võrra.
Saepuru on üks suurema mahuga jääkmaterjale, mis jääb Eestis toimuval tootmisel üle. Mida sellega peale hakata? TalTechi hargettevõte ÄIO asutajad Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee leidsid sellele küsimusele vastuse ning leiutasid saepurust valmistatud toiduaine.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.