- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Tehisintellekti ohud: kas me peaksime mõistusega roboteid kartma?
Vanasti võis enese olemasolust teadlikke, mõtlemisvõimelisi roboteid kohata üksnes ulmejuttudes, ent seoses tehistaibu jõudsa arenguga viimasel ajal hakkavad mõistusega robotid jõudma reaalsusesse, olevikku. Kuus juhtivat robootikaettevõtet on pidanud vajalikuks inimesi hoiatada, et nende roboteid ei tohiks kasutada teistele kahju tekitamiseks. Miks on see hoiatus üldse tarvilik? Kas me peaksime roboteid kartma?
Arukad masinad on 1999. aasta filmis „Matrix“ orjastanud inimkonna, kasutades meid energiaallikana. „Terminaatoris“ on inimkonna vaenlaseks pahatahtlik tehisintellekt Skynet, mis peab inimestega sõda.
Seotud lood
ChatGPT on võimeline kirjutama artikleid ja luuletusi ning sel on vastused küsimustele alati varnast võtta. Tõe rääkimisse aga ei suhtu see siiski eriti tõsiselt. Kirjutame, mille poolest erineb vestlusroboti intellekt meie omast, ja vahendame ekspertide arvamusi selle kohta, kas inimmõistus võib tehisarule alla jääda.
Tehisintellekt on palju enamat kui ChatGPT juturobot. Algoritmid on mängus iga kord, kui sa kasutad nutitelefoni, loed ilmaprognoosi või paned Netflixist mängima mõne seriaali. Me oleme näinud üksnes tehisintellektiajastu algust. Mõne aasta pärast teeb see meie eest tõenäoliselt enamiku otsuseid.
Meile meeldis uskuda, et arvutid võivad lahendada hästi küll loogikaülesandeid, ent ei suuda kunagi jäljendada inimlikku intuitsiooni. Nüüd aga võitis arvuti inimest maailma kõige raskemas lauamängus, mida saab võita üksnes intuitsiooni abiga. Millal saavad masinad teadvuse ja tunded ning kas nad lepivad siis lihtsalt inimese teenimisega?
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele