Jah. Kohe pärast päikeseloojangut ja veidi enne päikesetõusu on selge ja piisavalt pimeda taeva korral võimalik näha väikesi helendavaid täppe, mis liiguvad vilkumata ühtlase kiirusega üle taeva. Need on satelliidid, mis peegeldavad päikesevalgust. Ka Rahvusvahelist Kosmosejaama ehk ISSi on võimalik sel viisil näha ning see on suurim ja heledaim inimese loodud objekt orbiidil ümber Maa.
Pimedas on lihtne silmata satelliite, mis tiirlevad ümber Maa madalatel orbiitidel. Mõnikord on satelliiti võimalik silmata ka päevasel ajal, eriti Iridiumi satelliite, mida kasutatakse satelliittelefonisides. Need võivad lühikest aega peegeldada nii palju päikesevalgust, et neid võib näha lühikeste valgussähvatustena, mis kestavad ainult mõne sekundi. Orbiidil on neid töös 76.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rooma kalendris oli september aasta seitsmes kuu, millest annab aimu ka kuu nimetuse ladinakeelne tüvi septem ehk „seitse“. Meile on see esimene sügiskuu, kuigi ametlikult algab see aastaaeg 22. septembril ehk sügisesel pööripäeval, mil päev ja öö on ühepikkused.
Kas kosmoselennud soodustavad kliimasoojenemist? Tavaliselt neid kahte omavahel ei seostata. Tegelikult aitavad kosmosemissioonid kaasa erinevate rohelisemate lahenduste leidmisele Maal ja rakettmootorite heitmed võivad kliima soojenemisele vastu töötada.
EUMETSATi kaudu on võimalik saada reaalajale lähedast pilti meie planeedist.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.