Tavaliselt tähendab supernoovaplahvatus tähe eksistentsi lõppu. Järele jääb kas neutrontäht, must auk või tühi koht kosmoses, ent tähe koostises olnud ained paiskuvad ilmaruumi, kus need tasapisi koonduvad ja ajapikku uusi tähti moodustavad. Nüüd on astronoomid leidnud sellise tähe, mis on supernoovaplahvatusest eluga välja tulnud ning helendab kirkamana kui kunagi varem. See avastus võib muuta supernoova definitsiooni.
Supernoovaplahvatus on üks võimsamaid, energiarikkamaid nähtusi, mis ilmaruumist teada. Nende tekkepõhjusi on kaks. Esimene on see, kus ülimassiivne, Päikese omast üle kaheksa korra suurema massiga täht on tuumasünteesiks ära kasutanud kõik kergemad elemendid, mis selle südames võivad raskemateks elementideks liituda. Tähe südames ei vabane siis enam energiat, mis võiks raskusjõule vastu töötada. Täht tõmbub imekiiresti kokku ja paisub taas. Selle kihtides levib lööklaine, mis paiskab väliskihid plahvatusena kosmosesse. Olenevalt sellest, kui suure massiga hiidtäht oli, jääb järele kas ülitihe neutrontäht või suurema massiga (20–25 Päikese massi) tähe puhul must auk.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Väikestest tähtedest saavad surma järel valged kääbused. Suured tähed lõpetavad neutrontähtede või mustade aukudena. Kuidas on aga lood vahepealsetega? Pärast nelikümmend aastat kestnud otsinguid on lõpuks leitud uut tüüpi supernoova, mis sellele küsimusele vastuse annab.
Alates sünnist tolmu- ja gaasipilves kuni selle hetkeni, mil need lõpetavad oma elutsükli supernoovana, mõjutavad tähte äärmuslikud jõud, mis on aidanud luua mateeria ja elu.
Astronoome hämmastavad korduvad ülimalt energiarikkad plahvatused kaugel kosmilisel objektil.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.