Uut tüüpi supernoova lahendab vana mõistatuse

Tavaliselt tähendab supernoovaplahvatus tähe eksistentsi lõppu. Järele jääb kas neutron­­­­täht, must auk või tühi koht kosmoses, ent tähe koostises olnud ained paiskuvad ilmaruumi, kus need tasapisi koonduvad ja ajapikku uusi tähti moodustavad. Nüüd on astronoomid leidnud sellise tähe, mis on supernoovaplahvatusest eluga välja tulnud ning helendab kirkamana kui kunagi varem. See avastus võib muuta supernoova definitsiooni.

Alates sünnist tolmu- ja gaasipilves kuni selle hetkeni, mil need lõpetavad oma elutsükli supernoovana, mõjutavad tähte äärmuslikud jõud, mis on aidanud luua mateeria ja elu.

Kõige kergemad elemendid sündisid Suure Paugu tagajärjel, raskemad tekivad tuumasünteesi käigus. Küsimus, kuidas tekivad veel raskemad elemendid, nagu kuld või uraan, oli teadlastel kindla vastuseta. Tõde leiti helendavast gaasipilvest, mis tekkis kahe neutrontähe kokkupõrkel.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.