Närtsinud taimed, lämmatavad tolmupilved ja tühjalt kõmisevad veetorud – kolmandikul planeedi elanikkonnast on juba puhta joogiveega probleeme. Uudsed membraanid ja imepulber võivad siin appi tulla.
Day Zero – see võiks olla mõne katastroofifilmi pealkiri, kuid näiteks sellistes Austraalia linnades nagu Armidale, Dubbo ja Stanthorpe tähistab see karmi tegelikkust. Sealsetele elanikele on Day Zero ehk nullpäev see hetk, mida nad on ammu kartnud – päev, millal linnavõimud teatavad, et pärast aastaid kestnud põuda on veevarud lõplikult otsas ja kraanist ei tule enam midagi. Need kolm linna pole ainsad, mida krõbekuiv tulevik ähvardab.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maa kasvav rahvaarv toob endaga kaasa joogivee nappuse ja kliimamuutus teeb „janu“ aina hullemaks. Kuumalained kuivatavad järvi ja paduvihmad kannavad joogivette prahti. Ometi on juba praegu insenertehnilisi lahendusi, mis võivad olukorda leevendada.
2023. aasta läks ajalukku mitmete muret tekitavate keskkonnaalaste rekordite poolest. Äsja lisas maailma meteoroloogiaorganisatsioon WMO neile veel ühe: uues aruandes ilmneb, et eelmine aasta oli maailma jõgede jaoks kõige kuivem või veevaesem aasta viimase 33 aasta vältel.
Teadlaste sõnul on kolm peamist põhjust, miks terve hulk rannikul asuvaid suurlinnu, milles kokku elab üle 200 miljoni inimese, uppumisohus on. Maailmamere veetaseme tõus pole sugugi ainus põhjus, vaid osa komplekssest probleemist.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.