Šveitsis Zürichi ülikoolis tehtud uurimus näitab, et ligi 10 000 aastat tagasi hoo sisse saanud põllundus on jätnud selgeid jälgi meie praegustesse keeltesse. Täpsemalt on just talupojatoit otsene põhjus, miks meie keeltes leidub f- ja v-tähti sisaldavaid sõnu.
Kui põhimenüüs võtsid keskse koha sisse leib ja jahukört, ei pidanud meie alalõualuu enam eriti tugevaks arenema. Seepärast on meil tänapäeval kogu eluks ülehambumus, millega kõik lapsed sünnivad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Keeled on nagu organismid – need elavad ja arenevad, ning kui konkurentsis alla jäävad, surevad. Teadlased on välja selgitanud, mis keeltel on oht superkeeltele, nagu inglise keel, alla jääda.
Kes istub meie sugupuu kõige alumistel okstel? See küsimus on teadlasi painanud juba aastakümneid. Nüüd võib väike Keeniast leitud kolju lahendada mõistatuse lõplikult ja anda näo inimese vanimale sugulasele.
Läänemaailma suurlinnade elanikud söövad aina enam sellist toitu, kus on väga vähe kiudaineid. Tulemusena võib nende seedesüsteemi võime taimse materjaliga hakkama saada oluliselt nadimaks muutuda.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.