Ligikaudu tuhat aastat tagasi käisid Skandinaavia viikingid rüüsteretkedel mitmel pool maailmas. Suuresti põhines nende edu oskusel ehitada kergeid, kiireid ja väga hea manööverdusvõimega laevu.
Göteborgi ülikooli teadlased võtsid analüüsida tuhandeid hambaid, mis on pärit ühelt Rootsi kalmistult ja millel on vanust 800-1000 aasta ringis. Ilmnes, et viikingiaja skandinaavlasi kimbutas kaaries vähem kui tänapäeva inimesi, ja nad üritasid hambamuredega hakkama saada oma ajastule omaste vahenditega.
Ameeriklaste tehtud uuring tuvastas, et Gröönimaad asustanud viikingid pidid seal rinda pistma loodusjõududega, millest jagu saamiseks neil rammu polnud.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.