Loimurid ehk tardigraadid on hõimkond erakordselt vastupidavaid mikroskoopilisi loomakesi, kes elavad kuni 60aastaseks, kasvades samas ainult umbes poole millimeetri pikkuseks. Nad on võimelised ellu jääma 271kraadises külmas, ligi 150kraadises kuumuses, kosmoses ja keevas alkoholis ning nad on röntgenikiirgusele 1000 korda vastupidavamad kui inimesed. Selline erakordne vastupidavus võimaldab neil elada peaaegu kõikjal meie planeedil.
Kui loimur satub stressirohkesse keskkonda (ülikõrge või -madal temperatuur, vaakum, ülisuur või -väike rõhk jne), siis läheb ta üle anabioosi. Tema ainevahetusprotsessid peaaegu seiskuvad ja ta keha veesisaldus võib väheneda kuni kolme protsendini normaalsest, nii muutub ta just kui kuivanud kestaks. Erilised valgud tema rakkudes hakkavad moodustama geeljat ainet, mistõttu ta jääb ellu. Geel aeglustab ainevahetusprotsesse sedavõrd, et loimur võib näida surnuna. Tegelikult on ta aga tänu geelile elus, ja kui vett lisada, ärkab loimur jälle ellu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Loimurid ehk tardigraadid on hõimkond erakordselt vastupidavaid mikroskoopilisi loomakesi, kes elavad kuni 60aastaseks, kasvades umbes poole millimeetri pikkuseks. Nad on võimelised ellu jääma 271kraadises külmas, ligi 150kraadises kuumuses, kosmoses, keevas alkoholis ja nad on röntgenkiirgusele 1000 korda vastupidavamad kui inimesed. Ülim vastupidavus võimaldab neil elada praktiliselt kõikjal meie planeedil.
Teadlased on leidnud mehhanismi, mis seletab, kuidas vastupidavad loimurid ülikeerulistest tingimustest eluga edukalt välja tulevad.
Suur osa vähktõvepatsiente saab kiiritusravi, millel võivad olla raskesti talutavad kõrvalmõjud. Nüüd on teadlased leidnud, et selles olukorras võivad patsiendile abiks olla pisikeste ülivastupidavate loomakeste loimurite ehk tardigraadide kehas leiduvad valgud.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.