16. sajandi kaartide järgi oli väga keeruline navigeerida. Meremeestele tähendas see ümbersõite, pikka seilamist ja teinekord isegi laevahukku. Flaami kartograaf Gerardus Mercator leiutas uudse meetodi ning laotas ümmarguse Maa ristkülikuna kaardile.

- © AKG-Images / Ritzau Scanpix / de Agostini / Getty Images
Aastal 1543 ilmus Poola astronoomi Mikołaj Koperniku teos „Taevasfääride pöörlemisest“. Seda võib nimetada tema elutööks ja ses raamatus kirjutatust lähtub modernne astronoomia. Just selles teoses pandi paika, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi, ning kinnistati tegelikult juba vanast Kreekast teada mõte, et Maa on kerajas, mitte lapik. Ometi möödus ainult 26 aastat ja Gerardus Mercator tegi Maa jälle tasapinnaliseks!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlaste teekond Maa sisemusse algas siis, kui Newton Maad kaalus ning leidis selle liiga kerge olevat. Sestpeale on geoloogid maakera nagu sibulat kiht kihi järel lahti koorinud – muidugi mitte päriselt, vaid proovide ja arvutuste abil. Meie koduplaneedi tulikuuma südame olemus paistab olevat siiani saladuslik. Värsked andmed näitavad, et Maa tuumal võib olla üks senitundmatu kiht või osa.
John Harrison läks ajalukku mehena, kes leiutas 18. sajandi keskel kronomeetri. See navigatsiooniseade võimaldas meremeestel täpselt määrata oma laeva asukoha pikkuskraadi. Iseõppinud leiutaja Harrison pidi tunnustust siiski kaua ootama, sest tal oli kõrgel aujärjel istuv julm rivaal.
17. sajandi keskpaigaks olid arstid tervenisti viimased 1500 aastat kogu oma töö aluseks pidanud antiikaja lootusetult aegunud kirjatöid. Julge lahkaja Thomas Bartholin viskas kopitanud kolikambrisse justkui granaadi, tekitades meditsiinimaailmas paraja kaose.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.