Sundmõtted võtavad aju pantvangi

Üha suurem hulk inimesi saab ärevushäire diagnoosi. See häda tabab mingil kujul millalgi elu jooksul iga kolmandat-neljandat inimest. Nüüdseks on välja selgitatud, miks aju läheb häireseisundisse, ning tuvastatud on ka kaks geeni, milles toimuvad muutused, näiteks kui lapsed elavad läbi traumaatilisi kogemusi. Appi tõttavad geeni­ravi ja vaktsineerimine.

Eluohtlikud söömishäired levivad laiemalt kui eales varem. Meedikud on nendega kembeldes tihti võimetud. Abi võib olla uuest ravimeetodist, millega peletatakse söömisega seotud sundmõtted peast magnetitega minema.

Rohkem kui kolmandikku meie isiksusest ei ole võimalik selgitada geenide või kasvukeskkonnaga. Teadlased leiavad, et aju arengu ajal toimuvad juhuslikud sündmused määravad selle, missugusteks inimesteks me kujuneme.

Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.