Inimene pigem loobub torditükist, kui võtab vastu kaaslase omaga võrreldes väiksema tüki. Põhjus on evolutsioonis ja samalaadset käitumist on näha ka meie lähimate sugulaste ahvide puhul.
Kui oled juhtumisi näinud, kuidas kari paaviane toitub, oled ehk märganud ka seda, et kõige kõrgemal hierarhilisel positsioonil ehk tähtsaimad karjaliikmed saavad alati parimad palad endale. Sama kehtib paljude teiste loomade, näiteks lõvide, reesusahvide ja mandrillide puhul. See ei ole lihtsalt juhus. Nimelt on nende loomaliikide puhul eesõigus alati mõjuvõimsaimal isendil ja too võib võtta, mida hing ihaldab, misjärel madalama staatusega loomad jagelevad ülejääkide üle. Võim annab liidrile selleks õiguse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teadlased on avastanud, et meil on hiilgav võime petiseid ära tunda, ent neil pole veel aimugi, milliste signaalide põhjal me seda täpselt teeme. Psühholoog Jill Byrnit selgitab, miks evolutsioon ei ole meid teiste petmises osavamaks muutnud.
Rohkem kui kolmandikku meie isiksusest ei ole võimalik selgitada geenide või kasvukeskkonnaga. Teadlased leiavad, et aju arengu ajal toimuvad juhuslikud sündmused määravad selle, missugusteks inimesteks me kujuneme.
Kas sa oskad nimetada tähtsamaid kunstiteoseid ja tuvastada pimetestis eksklusiivseima punaveini? Võib-olla on sul hea maitse, aga suurema tõenäosusega oled teiste surve ohver.
Ka meestel võib esineda nn emadusdementsus ja lastel on oma nõudmised juba ema kõhus. Uus uurimus keskendus ajale, mil kahest rakust tekib inimene.