Miks pea ringi käimine kohe pärast enese keerutamise lõpetamist järgi ei jää?
Imelise Teaduse lugeja Tarvi saatis meile järgmise küsimuse: "Mis põhjustab selle, et kui ennast keerutada, siis ei jää pea ringi käimine otsekohe järele, vaid see kestab veel päris tükk aega? Kas ajul võtab seisma jäämisega harjumine aega?
Põhjus on selles, et inimese tasakaaluelund asub sisekõrvas teo lähedal. Seal on kolm vedelikuga täidetud poolringkanalit. Siis, kui inimene pead liigutab, liigub ka kanalites olev vedelik. Vedelik omakorda liigutab teos olevaid pisikesi karva- või retseptorrakke, millest igaühele kinnitub 20–300 tajukarvakest. Need saadavad ajju edasi signaali infoga pea asendi ja liikumise kohta.
Ajus levivad elektrisignaalid, keharakud rühmavad tööd teha ja käed liiguvad veel mitu kuud pärast seda, kui inimese süda on viimast korda löönud. Uuringuist selgub laiba siseelu surmajärgsetel minutitel, päevadel ja kuudel.
Soome teadlaste värske uuring näitab, et elustiiliga seotud otsused, olgu need positiivsed nagu metsas jooksmine, või negatiivsed nagu vaid kahe tunni pikkune ööuni, mõjutavad aju lausa kuni kahe nädala vältel.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.