Kuigi kaks inimest võivad olla elanud sama hulga aastaid ja päevi, ei pruugi see tähendada, et nad ka füsioloogiliselt sama vanad on. On selgunud, et silma põhjas asuvat võrkkesta uurides on võimalik väga täpselt välja selgitada, millised inimesed on loomupäraselt nn kiiremad vananejad. Need inimesed on ühtlasi tõenäolisemad varem surema.
Juba 2022. aastal teatasid teadlased, et nad on programmeerinud algoritmi, mis suudab prognoosida inimesel elada jäänud aastaid, vaadates seda, missugune näeb välja tema silma võrkkest ehk reetina. See on inimese silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht, milles on kümme kihti rakke, sealhulgas näiteks kepikesed, mis reageerivad valgusele ja kolvikesed, tänu millele me näeme värve.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Nelikümmend aastat kestnud arendustöö on muutnud võimalikuks selle, et hiirte aju skannimisel saab aegade suurima eraldusvõimega pilte.
Ettekujutus igavesest elust on sama vana kui inimkond. Siiski on teadus alles viimase poolesaja aasta jooksul jälile jõudnud meie vananemise põhjustele ja sellele, mida me selle vastu ette võtta saame. Tulevikus ei ole vananemine paratamatus, millega me leppima peame, vaid ravitav haigus. Imeravimit pole küll veel leitud, kuid teadlased on järk-järgult aina kindlamad selles, kust seda otsida.
Vananemine on haigus, mida saab ravida. Nii väidavad vananemist uurivad teadlased, kelle arvates võib nooruse allikas peituda teatud tüüpi rakkudes, mida tavaliselt leidub üksnes imikutel.
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.