Inimene mõtleb mingi täiesti juhusliku asja peale ja otsekui võluväel teab ka teine, temaga imetabases ühenduses olev inimene, mida esimene mõtleb. Enamik teadlasi peab telepaatiat väljamõeldiseks, kuid seda on siiski vist katsetega tuvastatud.
Ema ja tütar istuvad teineteise vastas. Neid eraldab madal vahesein. Nad küll näevad üle selle teineteist, kuid mitte teineteise käsi. Ema hakkab tema ees laual lebava kaardipaki kaarte ükshaaval ümber pöörama. Nähes esimesel kaardil olevat sümbolit – see on ruutu –, joonistab ta selle paberile.
Teadlased on avastanud, et meil on hiilgav võime petiseid ära tunda, ent neil pole veel aimugi, milliste signaalide põhjal me seda täpselt teeme. Psühholoog Jill Byrnit selgitab, miks evolutsioon ei ole meid teiste petmises osavamaks muutnud.
Kui katalaan Maria Branyas mullu augustis 117 aasta ja 168 päeva vanusena suri, oli ta ametlikult maailma vanim elav inimene. Selleks et mõista, kuidas Maria nii palju sünnipäevi tähistada suutis, viis Hispaania Josep Carrerase leukeemiauuringute instituudi teadlaste juhitud meeskond läbi põhjaliku uuringu. Luubi alla võeti naise geenid, valgud, mikrobioom ja ainevahetus.