Veenus oli elukõlblik kolm miljardit aastat

Veenust võib armastus­jumalanna nimest hoolimata nimetada meie Maa põrgulikuks kaksikuks. Planeedid sarnanevad nii suuruse kui ka massi poolest, kuid tingimused meie sõsarplaneedi pinnal erinevad siinsetest nagu öö päevast. Veenusel valitseb 464kraadine kuumus, millest piisab plii sulatamiseks, ent taevas planeedi kohal on kaetud väävelhappepilvedega. Väga tiheda, 95 protsenti süsihappegaasist koosneva atmosfääri tõttu on rõhk planeedi pinnal üle 90 korra kõrgem kui Maal.

NASA teadlaste arvates olid kunagi asjad sootuks teisiti. Nad koostasid arvutimudelid, mis kirjeldavad planeedi ajalugu eri stsenaariumite alusel. Mudelid võtavad aluseks planeedil valitsenud tingimused kolmel ajal: 4,2 miljardit aastat tagasi, mil planeet tekkis; 715 miljonit aastat tagasi, mil Veenuse kasvuhoone­efekt hakkas kontrolli alt väljuma; ja lõpuks tänapäeval. Simulatsioonid näitavad, et uus planeet jahtus kiiresti maha ja sel tekkis peamiselt CO2st koosnev atmosfäär, mis sarnanes Maa omaga samal ajal. Sellistel tingimustel võis Veenusel olla stabiilne kliima keskmise temperatuuriga ligikaudu 50 kraadi. See tähendab, et planeedil võis olla suur hulk vedelas olekus vett ja seega head tingimused elu tekkeks. Mudelite järgi kestsid soodsad olud kolm miljardit aastat, siis aga väljus kasvuhoone­efekt vulkaanipursete tõttu kontrolli alt.