Keskkonnaagentuur ja Tartu ülikooli loomaökoloogia õppetooli teadlased kutsuvad kõiki vabatahtlikke üles osalema seires ja edastama teateid klaaspindadega kokkupõrkel hukkunud lindude kohta. Asja mõte on saada teada, kui palju, millistes piirkondades ja mis liiki linde hukkub niiviisi kõige rohkem, ning suurendada inimeste teadlikkust probleemist. Peamised vabatahtliku seire perioodid jäävad kevadisele ja sügisesele rändeajale, kuid andmeid hukkunud lindude kohta võib saata aasta ringi. Selleks saab kasutada loodusvaatluste nutirakendust.
Lindude viga saamisel ja hukkumisel on üks peamine inimtekkeline põhjus nende lendamine vastu aknaklaasi. Eesti metsloomaühingu hoole alla satub selle tõttu aastas sadu linde. Ehkki arvatakse, et see juhtub üksnes linnas elavate lindudega, puudutab see tegelikult kõiki linnurühmi, kelle lennutee ristub ehitistega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.