- imelineajalugu.ee
- kalastaja.ee
- aripaev.ee
- dv.ee
- bestmarketing.ee
- ehitusuudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
Tehisaru suudab nüüd inimese elu kestust prognoosida
Kui saaksid mõned leheküljed või lausa peatükid oma eluraamatus edasi pöörata ja tulevikku piiluda, siis kas teeksid seda? Tehisintellekti abiga on see võimalus reaalsuseks saamas.
Tehisintellekt on nüüd nii kaugele jõudnud, et see suudab juba suhteliselt täpselt inimese elu ette prognoosida. See hõlmab nii erinevaid haigusi, sissetulekuid elu jooksul kui ka isegi seda, millal inimene sureb. Ka kõikvõimalikke muid andmeid. Niisuguse prohvetliku mudeli nimega life2vec on arendanud rahvusvaheline teadlasterühm Taani tehnikaülikoolist (DTU), Kopenhaageni ülikoolist, Istanbuli tehnikaülikoolist ja USA-s Bostonis asuvast Northeasterni ülikoolist.
Seotud lood
ChatGPT on võimeline kirjutama artikleid ja luuletusi ning sel on vastused küsimustele alati varnast võtta. Tõe rääkimisse aga ei suhtu see siiski eriti tõsiselt. Kirjutame, mille poolest erineb vestlusroboti intellekt meie omast, ja vahendame ekspertide arvamusi selle kohta, kas inimmõistus võib tehisarule alla jääda.
Äärmuslik 3,5 või mõõdukas 0,5 kraadi – teadlased ei tea, kui palju temperatuur tõuseb, ent tehisintellekt ja satelliidimõõtmistest leitud seaduspärasused annavad meile nüüd tulevikukliimast üsna täpse pildi.
Vanasti võis enese olemasolust teadlikke, mõtlemisvõimelisi roboteid kohata üksnes ulmejuttudes, ent seoses tehistaibu jõudsa arenguga viimasel ajal hakkavad mõistusega robotid jõudma reaalsusesse, olevikku. Kuus juhtivat robootikaettevõtet on pidanud vajalikuks inimesi hoiatada, et nende roboteid ei tohiks kasutada teistele kahju tekitamiseks. Miks on see hoiatus üldse tarvilik? Kas me peaksime roboteid kartma?
Imikud suudavad kodeerida ehk töödelda ja salvestada konkreetseid mälestusi, näitab uus Yale’i ülikoolis tehtud uuring. See tulemus viitab sellele, et nn „infantiilne amneesia“ ehk fakt, et me ei mäleta oma esimestest elukuudest ja paarist aastast midagi, võib olla mälestuste meenutamise probleem - mitte pole asi selles, et meil neid mälestusi salvestunud ei ole.
Viimased lood
Tervis
Universum
Psühholoogia
Tehnoloogia
Maaväline elu
Ajalugu
Loomariik
Taimed
Lugejad küsivad
Füüsika
Sinu keha
Suured teadlased
Tagasi Imeline Teadus esilehele