• 21.12.24, 09:32

Eesti tähistaeva vaated külmimal ja lühimal aastaajal

Pööripäeva möödumisega algas astronoomiline talv. On aeg vaadata, mida see ühtede poolt vihatud, ent teiste poolt armastatud aastaaeg pakub tähistaeva ja astronoomiliste südmuste poolest. Kuigi esimesed talvekuud on enamasti veel suhteliselt pilvised, on kõige pimedam aeg nüüdseks jäänud selja taha. Märts peaks tooma juba selget taevast.
Otsapidi veel suvetaevast meenutava Suvekolmnurga tähe Deenebi lähistelt leiab udukogu, mis kannab kuju tõttu hüüdnime Põhja-Ameerika udukogu. Hea kujutlusvõimega inimene märkab selle kõrval ka Pelikani udu. Mõlema puhul on tegu hiiglaslike tolmu- ja gaasi­pilvedega, mis helendavad neis olevate kuumade tähtede ioniseeriva kiirguse toimel. — Foto: Taavi Niittee / Tõrva Astronoomiaklubi  — Tehnika: Sharpstar 61EDPH III, ZWO ASI071MC-Pro
  • Otsapidi veel suvetaevast meenutava Suvekolmnurga tähe Deenebi lähistelt leiab udukogu, mis kannab kuju tõttu hüüdnime Põhja-Ameerika udukogu. Hea kujutlusvõimega inimene märkab selle kõrval ka Pelikani udu. Mõlema puhul on tegu hiiglaslike tolmu- ja gaasi­pilvedega, mis helendavad neis olevate kuumade tähtede ioniseeriva kiirguse toimel. — Foto: Taavi Niittee / Tõrva Astronoomiaklubi — Tehnika: Sharpstar 61EDPH III, ZWO ASI071MC-Pro
On ebaintuitiivne fakt, et paljude meelest rusuv ja veniv talv on meie poolkeral aastaaegadest lühim. Nimelt jõuab Maa orbiidil Päikesele lähimasse punkti ehk periheeli jaanuari neljan­dal päeval, mis tähendab, et Saksa matemaatiku Johannes Kepleri avastatud seaduste järgi peab ka selle orbitaalkiirus võrreldes keskmisega suurenema. Tulemuseks on see, et Maa kihutab kevadise pööripäeva poole pisut kiiremini kui kevadisest pööri­päevast suvise poole. Samas on meie (päikese)­ööpäevad sel ajal keskmisest õige natukene pikemad.

Seotud lood

Lood
  • 01.01.24, 06:50
Tähistaevas Eesti kohal: jaanuaris alustame taas uut ringi ümber Päikese
Vanade roomlaste kahenäolise jumala Januse järgi nime saanud kuu algus tähendab, et algab ka meie koduplaneedi järjekordne mõtteline uus tiir ümber Päikese. Ühtlasi on jaanuar esimene tõeline talvekuu. Rahvasuus on see tuntud kui näärikuu, südakuu, helmekuu, algukuu või talvistekuu.
Lood
  • 01.11.23, 05:59
Tähistaevas Eesti kohal: mida novembris vaadata
Novembri ehk hingedekuuga saabub meie laiuskraadidele hilissügis ja klimaatiline eeltalv. Paljudel aastatel on november detsembri järel kõige pilvisem kuu, mil Päike paistab keskmiselt ainult 31 tunnil. Teisel pool pilvi särab aga ikka külluslik tähistaevas, mida mõnel pimedal õhtul õnnestub loodetavasti ka piiluda.
Lood
  • 01.09.24, 06:52
Tähistaevas Eesti kohal: sügiskuu september toob tähed välja
Rooma kalendris oli september aasta seitsmes kuu, millest annab aimu ka kuu nimetuse ladinakeelne tüvi septem ehk „seitse“. Meile on see esimene sügiskuu, kuigi ametlikult algab see aastaaeg 22. septembril ehk sügisesel pööripäeval, mil päev ja öö on ühepikkused.
Lood
  • 01.04.20, 13:27
DNA andis ürgsele tüdrukule näo
Üksainus väike sõrmelüli aitas teadlastel luua ammu väljasurnud inimliigi esindaja portree. Tänu sellele teame, milline võis välja näha kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud tüdruk, kes oli liigilt denislane ehk Denissi inimene.

Tehnoloogia

Ajalugu

Loomariik

Taimed

Füüsika

Sinu keha

Suured teadlased

Tagasi Imeline Teadus esilehele